Genova
| See artikkel räägib Itaalia linnast; sarnase nimega on Šveitsi linn Genf; filmi kohta vaata artiklit Genova (film); purje kohta vaata artiklit Genua (puri) |
| Genova | |
|
|
|
| [ dž'eenova ] | |
| itaalia Genova |
|
| liguuri Zena |
|
|
|
|
Genova vapp |
|
Genova lipp |
|
|
|
|
| Pindala: 243 km² | |
| Elanikke: 583 601 (1.01.2017)[1][2] | |
|
|
|
| Koordinaadid: 44° 24′ N, 8° 56′ Ekoordinaadid: 44° 24′ N, 8° 56′ E | |
|
|
|
|
|
|
| Koduleht: http://www.comune.genova.it |
Genova (varasem eestikeelne nimekuju Genua on ebasoovitatav[3]) on sadamalinn Itaalias Liguuria maakonnas, Genova provintsi halduskeskus.
Sisukord
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Genova oli liguurlaste asula. Arvatavasti tuleneb ka linna nimi liguuria dialektist, tähendades "põlve" ja vihjates linna geograafilisele asendile.
Genova kujunes tänu oma looduslikule sadamale ja seda kaitsvatele mägedele tugevaks kaubanduskeskuseks juba kreeklaste ja foiniiklaste ajal. Hilisem Genova vabariik võistles võimsuselt jõuka Veneetsiaga. Genova tõus sai alguse 12. sajandil, mil tal õnnestus eemale tõrjuda rannikuid laastanud saratseenidest piraadid.
Vabariigi ja Genova kuldne ajastu kestis 16. sajandist kuni 17. sajandi keskpaigani. Seejärel viisid aristokraatide omavahelised vastuolud ning Prantsusmaa (1668) ja Austria (1734) vallutused kogu piirkonna allakäigule.
Arhitektuurimälestised[muuda | muuda lähteteksti]
Kirikud[muuda | muuda lähteteksti]
- Il Gesù kirik ehk Santi Amborgio e Andrea kirik 1598–1616; barokkstiilis
- San Lorenzo katedraal
- San Donato kirik
Paleed[muuda | muuda lähteteksti]
Genova uhkemad palazzod on koondunud Via Garibaldi ja Via Balbi äärde.
- Genova doodžide palee
- Palazzo Reale; Savoia kuningate residents alates 17. sajandist
- Palazzo Bianco ("valge palee"); siin asub Genova olulisim kunstikogu
- Palazzo Rosso ("punane palee"); 17. sajandist pärinevas hoones asub kunstimuuseum. Esindatud on Veronese, Anthonis van Dycki, Düreri, Caravaggio jt teosed; muuseumisaalides on eksponeeritud ka väärtuslikku mööblit.
- Palazzo Tursi, endine raekoda; praegu asub siin Palazzo Bianco kunstimuuseumi laiendus.
- Palazzo del Principe
- Palazzo Spinola di Pellicceria
Muuseumid[muuda | muuda lähteteksti]
- Galata meremuuseum
- Castello D'Albertis (Maailma kultuuride muuseum)
Staglieno kalmistu[muuda | muuda lähteteksti]
Bisagno jõe ääres Genovast kirdes asub suur (160 ha) kalmistu. Kalmistu suuruse tõttu töötab seal sisebussiliin. Kalmistu asutati 1844. Staglienole on maetud Giuseppe Mazzini.
Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]
.
Genova oli 2004. aastal Euroopa kultuuripealinn.
Genovast on pärit:
- admiral Andrea Doria;
- maadeavastaja Christoph Kolumbus. Tegelikult ei ole kindlalt teada, kas Kolumbus sündis Genovas või linnast 15 km kaugusel asuvas Savonas. Porta Soprana kõrval asub väike majake, kus Kolumbuse perekond arvatavasti elas.
Sport[muuda | muuda lähteteksti]
Linna kuulsaimad jalgpalliklubid on Serie A-s mängivad Genoa CFC ja UC Sampdoria.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Märkused[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Istituto Nazionale di Statistica, vaadatud 9.09.2017.
- ↑ Istituto Nazionale di Statistica.
- ↑ Ladinakeelne nimekuju Genua oli eesti keeles kasutusel saksa keele eeskujul. Seda sobib kasutada antiigi kontekstis.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Genova |
- Genova kommuuni ametlik koduleht itaalia keeles
|
1985 Ateena · 1986 Firenze · 1987 Amsterdam · 1988 Lääne-Berliin · 1989 Pariis · 1990 Glasgow · 1991 Dublin · 1992 Madrid · 1993 Antwerpen · 1994 Lissabon · 1995 Luxembourg · 1996 Kopenhaagen · 1997 Thessaloníki · 1998 Stockholm · 1999 Weimar · 2000 Reykjavík · Bergen · Helsingi · Brüssel · Praha · Kraków · Santiago de Compostela · Avignon · Bologna · 2001 Rotterdam · Porto · 2002 Brugge · Salamanca · 2003 Graz · 2004 Genova · Lille · 2005 Cork · 2006 Pátra · 2007 Luxembourg · Sibiu · 2008 Liverpool · Stavanger · 2009 Linz · Vilnius · 2010 Essen · İstanbul · Pécs · 2011 Tallinn · Turu · 2012 Maribor · Guimarães · 2013 Košice · Marseille · 2014 Riia · Umeå · 2015 Mons · Plzen · 2016 Wrocław · Donostia / San Sebastián · 2017 Århus · Paphos · 2018 Leeuwarden · Valletta |