Franciscus

See artikkel räägib paavstist; Assisi Franciscuse kohta vaata artiklit Franciscus Assisist

---

Franciscus

Sünninimi Jorge Mario Bergoglio Valitsemisaja algus 13. märts 2013 Eelkäija Benedictus XVI Sünnikuupäev 17. detsember 1936 Sünnikoht Buenos Aires, Argentina

Franciscus (märts 2013)

Franciscus (Jorge Mario Bergoglio; hispaania hääldus: [[ˈxorxe ˈmaɾjo βerˈɣoɣljo]]; sündinud 17. detsembril 1936 Buenos Aireses Argentinas) on alates 13. märtsist 2013 paavst. Ta on 266. Rooma paavst ja 8. Vatikani riigipea. Ta on esimene väljastpoolt Euroopat pärit paavst pärast Gregorius III-t, esimene regulaarvaimulikust paavst pärast Gregorius XVI-t, ainus lõunapoolkeralt pärit paavst, ainus Ameerikas sündinud paavst ja ainus jesuiit, kes on valitud paavstiks. Ajakiri Time valis ta 2013. aasta inimeseks.

Jorge Mario Bergoglio sündis Buenos Aireses Floresi linnaosas Itaalia immigrandist raudteetöölise Mario Bergoglio ja koduperenaise Regina María Sivori 5-lapselises peres esimese lapsena. Tema isa siirdus 1928 seoses fašistide võimuletulekuga Piemontest Argentinasse. Onupojast José Luis Bergogliost sai jesuiidi preester.

Bergoglio õppis esmalt Bosco salesiaanide Wilfrid Barón de los Santos Ángelese koolis ja siis keemiatehnoloogiat 27. riiklikus tehnikakoolis. Õpingute järel töötas ta Hickethier-Bachmanni laboratooriumis toiduainete osakonnas.

Ta sai 11. märtsil 1958 Villa Devoto Inmaculada Concepcióni jesuiitide seminari noviitsiks. Ta lõpetas 1963 Máximo San José kolleegiumi filosoofia ja 1970 teoloogia erialal. 1970–1971 õppis ta Alcalá de Henarese ülikoolis. Juba õpingute ajal õpetas ta mitmes kolleegiumis kirjandust, psühholoogiat ja teoloogiat, valides oma erialaks spiritualiteedi.

Bergoglio ordineeriti 13. detsembril 1969 peapiiskop Ramón José Castellano poolt preestriks. Ta täitis hiljem Argentinas mitmesuguseid ülesandeid Jeesuse Seltsis. Ta siirdus 1986 Lääne-Saksamaale oma doktoritööd lõpetama. Argentinasse tagasipöördumisel oli ta Córdobas jesuiitide spirituaalne suunaja ja pihiisa.

Bergoglio määrati 20. mail 1992 Buenos Airese auksiliaarpiiskopiks ja kardinal Antonio Quarracino ordineeris ta 27. juunil 1992 piiskopiks. Ta osales 2.–29. oktoobril 1994 toimunud piiskoppide sinodil Vatikanis, 16. novembrist 12. detsembrini 1997 toimunud Ameerika piiskoppide sinodil ning 30. septembrist 27. oktoobrini 2001 ja 2.–23. oktoobril 2005 toimunud piiskoppide sinodil Vatikanis.

Ta määrati 30. novembril 1998 Argentina katoliku ülikooli suurkantsleriks ja 2001 kardinaliks. Kardinal Bergoglio osales 2 konklaavil 2005–2013.

Isiklikku

Bergoglio elas piiskopina väikeses korteris, kus tegi ise süüa. Ta eelistas oma kardinaliks määramisel, et usklikud ei sõidaks tema pühitsemisele Vatikani, vaid annetaksid oma reisiraha vaestele.

Tal oli teismelisena suhe Amalia Damontega, kes lükkas tema abieluettepaneku tagasi. Ta oli hiljem seminaristina lühikest aega armunud.

Ta räägib hispaania, itaalia ja saksa keelt.

Talle meeldib jalgpall ja ta toetas San Lorenzo de Almagro jalgpalliklubi.

Nooruses meeldis talle tantsida tangot.

Tal on paavstina oma Twitteri konto ja 2016. aastast Instagrami konto.

Ametid

• Hickethier-Bachmanni laboratooriumi toiduainete osakonna töötaja.
• 1964–1965 Inmaculada jesuiitide kolleegiumi õppejõud Santa Fés.
• 1966 Salvadori jesuiitide kolleegiumi õppejõud Buenos Aireses.
• Máximo San José jesuiitide kolleegiumi õppejõud ning hiljem teoloogia ja filosoofia teaduskondade rektor.
• 1972–1973 San Migueli kolleegiumi noviitside õpetaja ja teoloogiaprofessor Villa Barilaris.
• 31. juuli 1973 – 1979 Argentina jesuiitide provintsiaal.
• 1980 – märts 1986 Máximo San José jesuiitide kolleegiumi direktor.
• 1986 Sankt Georgeni filosoofia-teoloogia kõrgkooli õppejõud.
• Cordóba jesuiitide spirituaalne suunaja ja pihiisa.
• 20. mai 1992 – 3. juuni 1997 Auca titulaarpiiskop, Buenos Airese auksiliaarpiiskop ja Floresi piiskoplik vikaar (ordineeriti 27. juunil 1992).
• 21. detsember 1993 – 3. juuni 1997 Buenos Airese peapiiskopkonna generaalvikaar.
• 3. juuni 1997 – 28. veebruar 1998 Buenos Airese koadjuutor.
• 28. veebruar 1998 – 13. märts 2013 Buenos Airese peapiiskop ja Argentina priimas.
• 21. veebruar 2001 – 13. märts 2013 San Roberto Bellarmino kardinalpreester.
• Jumalateenistuse ja Pühade Sakramentide Korralduse kongregatsiooni ning Vaimulikkonna kongregatsiooni, Pühitsetud Elu Instituudi, Apostelliku Elu Ühenduse ning Perekonna Paavstliku Nõukogu liige.
• 9. november 2005 – 2008 Argentina piiskoppide konverentsi president.
• 23. veebruar – 13. märts 2013 Ladina-Ameerika paavstliku komisjoni liige.

Tegevus jesuiitide provintsiaalina

Kardinal Jorge Bergoglio ja Argentina president Cristina Fernández de Kirchner (detsember 2008).

Bergoglio oli 1973–1979 Argentina jesuiitide provintsiaal. Ta selgitas oma biograafile Sergio Rubinile, et pakkus Argentinas kehtinud sõjaväelise diktatuuri ajal alates 1976. aastast mitmel korral peavarju võimude repressioonide eest kaitset otsinud isikutele. Kord andis Bergoglio oma dokumendid temaga välimuselt sarnanenud mehele, kellel ta aitas niiviisi riigist põgeneda. Hiljem kuulutasid Gonzalo Mosca ja José Caravais, et nad jäid tänu Bergoglio abile ellu.

Vasakpoolsete vaadetega ajakirjanik Horacio Verbitsky heitis 2005 ilmunud teoses "El Silencio" Bergogliole ette, et ta ei kaitsnud diktatuuri ajal kahte jesuiidist preestrit: Orlando Yoriot ja Franz Jalicsit. Argentina merevägi nabis vaimulikud mais 1976 kinni ning 5 kuud hiljem leiti piinatud ja poolalasti mehed üles. Yorio süüdistas Bergogliot keeldumises teavitada võime nende tegevusest slummides. Samas rõhutas Jalics, et nende vangistamine ei toimunud Bergoglio algatusel.

Uuriv ajakirjandus pole veel leidnud tõendeid Verbitsky väitele, nagu oleks Bergoglio vabastanud vangistatud preestrid Jeesuse Seltsi turbe alt. Bergoglio sõnul õnnestus tal pääseda missat pidama diktaator Jorge Videla koju, kus ta taotles ühtlasi vangistatud vaimulike vabastamist.

Inimõiguslased on Bergogliole heitnud ette ka piisava innukuse puudumist ühe diktatuuri ajal tapetud naise lapse otsingul, kes arvatavasti adopteeriti.

2013. aasta konklaav

Paavst Franciscuse vapp. Kuldne täht sümboliseerib Maarjat, viinamarjasarnast taime (harilik nard) seostatakse Joosepiga ning IHS embleem on jesuiitide sümbol.

Franciscus valiti paavstiks 13. märtsil 2013 ja pühitseti ametisse Püha Joosepi suurpühal 19. märtsil. Ta võttis nime Assisi Franciscuse järgi. Ta selgitas oma nime valikut kohtumisel ajakirjanikega.

Paavsti sõnul istus ta valimisvoorude ajal kardinal Claudio Hummesi kõrval, kes julgustas teda vahetult enne otsustavat valimistulemust. Kui Bergoglio oli saanud 2/3 häältest, puhkes Sixtuse kabelis aplaus ja Hummes ütles talle: „Ära unusta vaeseid!“ Just vaestele mõeldes meenus uuele paavstile esmalt Assisi Franciscus, kelle nime ta otsustas valida. Hiljem soovitasid teised vaimulikud võtta tal nime kas reformatsiooniaja paavsti Hadrianus VI järgi või siis Clemens XIV järgi, kes saatis 1773. aastal ehk 240 aastat varem laiali Jeesuse Seltsi.

Sixtuse kabelis 12. märtsist 13. märtsini 2013 toimunud konklaavil osales 115 kardinali 48 riigist. Konklaav algas erandlikult varem, kui sätestas apostellik konstitutsioon "Universi Domini Gregis", sest Benedictus XVI võimaldas kardinalidel alustada valimisega juba siis, kui kõik valimisõiguslikud kardinalid on Vatikani jõudnud. Konklaavi esimene voor toimus 12. märtsi õhtul ja see lõppes tulemusteta kell 19:41 kohaliku aja järgi (Eesti aja järgi kell 20:41). 13. märtsi hommikul toimusid järgmised 2 vooru, mille läbikukkumisest anti teada kohaliku aja järgi kell 11:38. Veel 2 vooru toimus sama päeva õhtul ja kell 19:06 kohaliku aja järgi (kell 20:06 Eesti aja järgi) tõusis kabeli korstnast valge suits, andes märku, et paavst on valitud.

Euroopast osales 60, Ameerikast 33, Aafrikast 11, Aasiast 10 ja Austraaliast 1 kardinal. 28 kardinali tuli Itaaliast, 11 USA-st, 6 Saksamaalt. 20 kardinali kuulus erinevatesse religioossetesse institutsioonidesse. Konklaavile ei saabunud kardinalid Julius Riyadi Darmaatmadja ja Keith Michael Patrick O'Brien.

Välispoliitika

 Pikemalt artiklis Franciscuse välispoliitika

Pastoraalsed visiidid

Paavsti pastoraalsed visiidid.

Paavst Franciscus on teinud 17 visiiti väljaspool Itaaliat ja 12 visiiti Itaalias.

Visiidid väljaspool Itaaliat

1. Brasiilia (Rio de Janeiro, Aparecida) 22.–29. juuli 2013
2. Jordaania, Iisrael 24.–26. mai 2014
3. Lõuna-Korea (Soul, Daejeon, Kkottongnae), 13.–18. august 2014
4. Albaania, (Tirana) 21. september 2014
5. Prantsusmaa (Euroopa Liidu esindused, Strasbourg) 25. november 2014
6. Türgi (Ankara, İstanbul) 28.–30. november 2014
7. Sri Lanka (Colombo, Madhu), Filipiinid (Manila, Tacloban) 12.–19. jaanuar 2015
8. Bosnia ja Hertsegoviina (Sarajevo) 6. juuni 2015
9. Ecuador, Boliivia ja Paraguay (Quito, Guayaquil, La Paz, Santa Cruz de la Sierra, Asunción) 5.–13. juuli 2015
10. Kuuba ja Ameerika Ühendriigid (Havanna, Holguin, Washington, New York) 19.–28. september 2015
11. Keenia, Uganda, Kesk-Aafrika Vabariik (Nairobi, Entebbe, Kampala, Bangui), 25. – 30. november 2015
12. Kuuba ja Mehhiko (Havanna, México, Ecatepec, San Cristóbal de Las Casas, Tuxtla Gutiérrez, Morelia, Ciudad Juárez) 12. – 18. veebruar 2016
13. Kreeka, (Lesbos) 16. aprill 2016
14. Armeenia (Jerevan, Gjumri) 24. – 26. juuni 2016
15. Poola (Kraków, Częstochowa, Oświęcimi koonduslaager, Birkenau koonduslaager) 27. – 31. juuli 2016
16. Gruusia ja Aserbaidžaan (Thbilisi, Bakuu) 30. september – 2. oktoober 2016
17. Rootsi (Malmö, Lund) 31. oktoober – 1. november 2016

Visiidid Itaalias

1. Lampedusa 8. juuli 2013
2. Cagliari 22. september 2013
3. Assisi 4. oktoober 2013
4. Cassano all'Jonio, 21. juuni 2014
5. Molise, 5. juuli 2014
6. Caserta, 26. juuli 2014
7. Redipuglia, 13. september 2014
8. Pompei ja Napoli 21. märts 2015
9. Torino 21.–22. juuni 2015
10. Firenze 10. november 2015
11. Assisi, 4. august 2016
12. Assisi, 20. september 2016

Visiidid Roomas

1. Santi Elisabetta e Zaccaria kirik 26. mai 2013
2. Sant'Agostino basiilika 28. august 2013
3. Quirinali palee 14. oktoober 2013
4. Aventine kamalduleeslaste klooster 21. oktoober 2013
5. San Cirillo Alessandrino kirik 1. detsember 2013
6. Sacro Cuore di Gesu a Castro Pretorio kirik 19. jaanuar 2014
7. San Tommaso da Villanova kirik 16. veebruar 2014
8. Sant' Anselmo basiilika, 5. märts 2014
9. Santa Maria dell'Orazione kirik 16. märts 2014
10. San Gregorio VII kirik 21. märts 2014
11. San Gregorio Magno kirik 6. aprill 2014
12. Santa Maria della Provvidenza keskus 17. aprill 2014
13. Sant'Ignazio di Loyola in Campo Marzio kirik 24. aprill 2014
14. San Stanislao kirik 4. mai 2014
15. San Giuseppe all'Aurelio kirik 14. detsember 2014
16. San Michele Arcangelo a Pietralata kirik 8. veebruar 2015
17. Ognissanti 7. märts 2015
18. Santa Maria Madre del Redentore a Tor Bella Monaca kirik 8. märts 2015
19. Santa Maria Regina Pacis, 3. mai 2015
20. Luteri kirik 15. november 2015
21. Rooma sünagoog 17. jaanuar 2016
22. Villa Nazareth 18. juuni 2016

Suhted kiriku institutsioonidega

Kuuria

Kardinalide kolleegiumi dekaan Angelo Sodano Riigisekretär Tarcisio Bertone, Pietro Parolin Camerlengo Tarcisio Bertone, Jean-Louis Tauran Rooma kardinalvikaar Agostino Vallini

Kuuriareform

Franciscus arutas 23. märtsil 2013 kohtumisel Benedictus XVI-ga olukorda kuurias ja pärast kohtumist määras ametisse 8 kardinalist koosneva nõuandva kogu. Nõukogusse kuulusid kardinalid Giuseppe Bertello, Francisco Javier Errázuriz Ossa, Oswald Gracias, Reinhard Marx, Laurent Monsengwo Pasinya, Seán Patrick O'Malley, George Pell ja Óscar Andrés Rodríguez Maradiaga.

Nõukogu esimene kohtumine toimus oktoobris 2013. Esimese kohtumise peateemaks oli kuuria revideerimine, lähtudes II Vatikani oikumeenilise kirikukogu eklesioloogiast. Muuhulgas tõdeti, et Johannes Paulus II apostellik konstitutsioon "Pastor Bonus" on aegunud ja tuleb asuda ette valmistama uut dokumenti. Nõukogu liikmed arutasid Vatikani riigisekretariaadi ja piiskoppide sinodi reorganiseerimist ning ilmikute vastutuse tähtsust. Nõukogu teine kohtumine toimus detsembris 2013. Nõukogu liikmed soovisid iga kuuria institutsiooni reformi, alustades Jumalateenistuse ja Sakramentide Korralduse kongregatsioonist. Vahetult peale kohtumist otsustas paavst 5. detsembril 2013 moodustada laste väärkohtlemist uuriva komisjoni. Nõukogu oli uuesti koos 17.–19. veebruaril 2014, et teha ettevalmistusi apostelliku konstitutsiooni "Pastor Bonus" läbitöötamiseks. 15.–17. septembrini 2014 toimunud nõukogu istungil analüüsiti paavstlike kongregatsioonide tõhusust. 9.–11. detsembrini 2014 toimunud nõukogu istungil olid põhiteemadeks kuuriareform, seksuaalselt väärkoheldute kaitsmiseks moodustatav komisjon ja Püha Tooli majandusasutuste reorganiseerimine. Paavst sarjas 22. detsembril 2014 kuuria ametnike tegevust ja kohustas neid järgima kristlikke põhimõtteid.

Paavst määras oma erasekretäriks Alfred Xuerebi. 21. aprillil 2013 ordineeris ta 10 preestrit. Ta määras 24. septembril 2013 Ilmikute paavstliku kontsiili presidendiks kardinal Stanisław Ryłko, 15. oktoobril 2013 uueks riigisekretäriks Pietro Parolini ja 30. novembril 2013 Katoliikliku hariduse kongregatsiooni prefektiks kardinal Zenon Grocholewski. Ta määras 19. veebruaril 2014 kardinal Leonardo Sandri Orientaalkirikute kongregatsiooni prefektiks. Ta rajas 24. veebruaril 2014 Rooma kuuria majandussekretariaadi, mille prefektiks määras kardinal George Pelli. Ta määras 30. märtsil 2014 kardinal João Braz de Avizi Pühitsetud Elu Instituudi kongregatsiooni prefektiks. Ta määras 8. novembril 2014 Apostelliku Signatuuri ülemtribunali prefektiks Dominique Mamberti ja 20. detsembril 2014 camerlengoks kardinal Jean-Louis Taurani. Ta likvideeris 1. septembril 2016 Perekonna ja Ilmikute Paavstlikud Nõukogud, luues Ilmikute, Perekonna ja Pühitsetud Elu dikasteeriumi ning määras selle juhiks peatselt kardinaliks saanud Kevin Joseph Farrelli.

Ta rõhutas 19. septembril 2013 piiskoppidega kohtudes, et piiskopid on pastorid, mitte vürstid. Ta märkis 26. novembril 2013, et mehed peavad olema preestrid, kuid naised on kiriku hääleks. Ta taunis 6. juunil 2013 preestrite karjerismi. Ta määras 8. novembril 2014 apostelliku signatuuri prefektiks Dominique Mamberti ja välisministriks Paul Richard Gallagheri. Ta likvideeris märtsis 2016 sotsiaalse kommunikatsiooni paavstliku kontsiili ja moodustas 1. jaanuaril 2017 Tervikliku Inimarengu Soodustamise dikasteeriumi.

Augustiinlased

Paavst osales 28. augustil 2013 augustiinlaste üldkapiitli avamisel.

Focolare

Ta saatis 4. märtsil 2015 läkituse Focolare liikumisele.

Frantsisklased

Paavst määras 8. aprillil 2013 frantsisklaste ordukindrali Jose Rodriguez Carballo mungaordude ameti sekretäriks. Ta kohtus 26. mail 2015 frantsisklaste üldkapiitli osalejatega.

Jesuiidid

Paavst kohtus 18. märtsil 2013 jesuiitide ordukindrali Adolfo Nicolásiga.

Kaputsiinid

Ta saatis 9. veebruaril 2016 läkituse kaputsiini ordu kerjusmunkadele, rõhutades andestamise tähtsust.

Karmeliidid

Ta saatis 28. märtsil 2015 läkituse paljasjalgsete karmeliitide ordukindralile Saverio Cannistràle seoses püha Teresa 500 sünniaastapäevaga.

Malta ordu

Ta kohtus 22. juunil 2013 ja 20. juunil 2014 Malta ordu suurmeistri Matthew Festingiga.

Neokatehhumenaalne Tee

Ta kohtus 6. märtsil 2015 Neokatehhumenaalse Tee liikumise liikmetega ja kinnitas, et liikumine on kirikule tõeline ettemääratuse kingitus. Paavst rõhutas: "Ma olen kirikule rõhutanud vajadust liikuda enama alleshoidmise pastoraalsest teenimisest otsustava missionaarse pastoraalse teenimiseni."

Opus Dei

Paavst kohtus 21. detsembril 2013 Opus Dei prelaadi Javier Echevarríaga. Paavst kuulutas 27. septembril 2014 õndsaks Opus Dei endise prelaadi Álvaro del Portillo ja saatis kirja Echevarríale.

Schönstatti preestrid

Paavst kohtus 25. oktoobril 2014 Schönstatti preestritega tähistamaks 100 aasta möödumist institutsiooni rajamisest.

Kardinalide pühitsemised

 Pikemalt artiklis Franciscuse pühitsetud kardinalid

Franciscus on pühitsenud 56 kardinali 3 konsistooriumil. Ta rajas Santi Simone e Giuda Taddeo a Torre Angela, San Giacomo in Augusta ja Santa Angela Merici titulaarkirikud. Ta rajas 12. juunil 2014 Santa Dorotea titulaarkiriku ja 13 uut titulaarkirikut 14. veebruaril 2015.

Rünnakud paavsti vastu

Kui Franciscus külastas juulis 2013 Brasiiliat, muutusid linnades sama aasta kevadel alanud korruptsioonivastased rahutused paavsti visiidi kulude vastasteks meeleavaldusteks. Lisaks leiti pomm Aparecida kirikust, mida paavst paar päeva hiljem külastas.

Entsüklikad

1. "Lumen Fidei" 29. juuni 2013
2. "Laudato Si" 24. mai 2015

Ühiskonnateoreetilised avaldused

Paavst vastas 1. oktoobril 2016 visiidil Gruusias olles ühe pastoraaltöötaja küsimusele sooteooria kohta, kuid otseselt teooriat hukka ei mõistnud.

Kristlik eetika

Amoris Laetitia

Paavst Franciscus sätestas 19. märtsil 2016 avaldatud apostellikus ekshortatsioonis "Amoris Laetitia", et abielu on Jumaliku kutsumusena lahutamatu, olles suunatud elu andmisele ja laste kasvatamisele. Ühiskonnas levivad vabaabielud ja abielulahutused ei vasta kristlikule õpetusele. Seepärast tuleb vaimulikel juhendada ja aidata neid, kelle pereelu pole vastavuses kristliku õpetusega, kuid kes püüavad elada vastavalt kristlikule õpetusele. Kirik peab patustajale andma lootust ja julgust, kuid samas ei tohi see viia vastuoluni kristliku õpetuse praktiseerimisega. Paavst taunis aborti ja viljakusravi.

Muud otsused

Franciscus mõistis 31. märtsil 2013 hukka inimkaubanduse. Ta taunis 1. mail 2013 töötust ja 12. juunil 2013 lapstööjõu kasutamist. Ta rõhutas 17. juunil 2013, et majandus ja poliitika peaksid kaitsma kõiki inimesi. Ta tegi 19. juunil 2013 apelli immigrantide õiguste osas. Ta külastas Brasiilia visiidi käigus 25. juulil 2013 narkosõltlaste kirikut ja taunis narkootikumide legaliseerimist.

Ta sätestas 11. juulil 2013 avaldatud motu proprioga Vatikani kohtuvõimude jurisdiktsiooni kriminaalotsustes. Ta avaldas 8. augustil 2013 motu proprio rahapesu, terrorismi ja relvakaubanduse vastu.

Ta kutsus 9. septembril 2013 üles sõjaks kurjuse, eriti aga relvakaubanduse vastu.Ta mõistis 20. septembril 2013 hukka abordi kui „ükskõiksuse kultuuri” produkti. Ta taunis 23. septembril 2013 globaliseerumist ja töötust.

Ta mõistis 16. oktoobril 2013 hukka toiduainete riknema laskmise, pidades silmas seda, et ajal mil maailmas on paljud näljas, ei tohiks usklikud osta endale toitu kokku sellisel hulgal, et see läheb riknema. Ta ütles 21. oktoobril 2013, et raha on Jumala kink, millega abistada teisi. Ta kutsus 19. novembril 2013 hoolitsema vanavanemate eest. Ta palvetas 2. detsembril 2013 vaimulike poolt seksuaalselt ärakasutatud laste eest. Ta taunis 21. märtsil 2014 maffiat.

Paavst selgitas 2013 antud intervjuus kiriku suhtumist homoseksuaalsusse.

“

Ma olin harjunud Buenos Airesis saama kirju homoseksuaalsetelt inimestelt, kes olid "sotsiaalselt haavatud", kuna nad ütlesid mulle, et nad tunnevad, nagu oleks kirik neid alati hukka mõistnud. Aga kirik pole tahtnud seda teha. Ma ütlesin tagasilennul Rio de Janeirost, et kui homoseksuaalne isik on hea tahtega ja otsimas Jumalat, siis pole mina kellegi kohtunik. Seda öeldes ma rääkisin, mida katekismus ütleb. Religioon omab õigust väljendada seda arvamust inimeste teenimises, aga meid luues tegi Jumal meid vabaks; nii pole võimalik üksikisiku ellu vaimselt vahele sekkuda. Keegi küsis minult väljakutsuval viisil, kas ma tunnustasin homoseksuaalsust. Ma vastasin teise küsimusega: "Ütle mulle: kui Jumal vaatab geid, kas Ta kiidab armastusega heaks selle inimese olemise või heidab selle isiku välja ja mõistab hukka?" Me peame alati arvestama üksikisikuga. Nii me siseneme inimolemuse müsteeriumisse. Jumal saadab inimesi nende elus ja me peame saatma neid, alustades nende olukorrast. Neid on vajalik saata halastusega.

”

Ta mõistis 22. juunil 2014 hukka piinamise ja kutsus kristlasi üles ühendama jõud piinamise tühistamiseks.

“

Inimeste piinamine on surmapatt!

”

Paavst Franciscus kuulutas külaskäigul Calabriasse organisatsiooni 'Ndrangheta kogudusest väljaheidetuks. Missal osales umbes veerand miljonit inimest.

Ta põhjendas 6. augustil 2014 perekonna tähtsust:

“

Perekond on "armastuse kese", kus valitseb tunnustuse ja osaduse seadus ning on võimalik tõrjuda maailma "võimukeskmete" manipulatsiooni ja domineerimise survet. Igatahes on armastus viljakas ja mitte vaid sellepärast, et see toodab uusi elusid, vaid sellepärast, et see laiendab olemise vaatepiiri, see loob ühe uue maailma; see paneb meid uskuma, hoolimata igasugusest äraheidutamisest ja nurjumisest, et tunnustusel ja usaldusel baseeruv kooseksisteerimine on võimalik. Seistes silmitsi maailma materialistliku vaatega, ei alanda perekond inimest viljatusse utilitarianismi, vaid pakub väljundit tema kõrgete ihalduste täideviimiseks.

”

Saksa ajakirjanik Christoph Schmidt küsis paavstilt 19. jaanuaril 2015 Filipiinide visiidi lõppedes arvamust küsitluste tulemuste kohta, mille alusel peavad paljud filipiinlased vaesuse põhjuseks suurt laste arvu. Paavst vastas, et rahvastiku säilimiseks on tähtis, et peres oleks vähemalt 3 last. Ta rõhutas aga, et lastevanematel on tarvis eelkõige vanemlikku vastutust, mitte suurt laste arvu.

Ta teatas 1. septembril 2015, et järgneva aasta jooksul võivad kõik preestrid anda absolutsiooni aborti teinud naistele. Ta taunis 17. jaanuaril 2016 Rooma sünagoogi külastades usklike vägivallategusid.

Ta taunis 1. mail 2016 laste väärkohtlemist.

“

Me ei tohi sallida laste väärkohtlemist! Me peame lapsi kaitsma ja karmilt karistama neid, kes väärkohtlevad lapsi."

”

Ta kutsus 6. novembril 2016 parandama vanglate kinnipidamistingimusi ja riigipäid loobuma surmanuhtlusest.

Paavst märkis visiidil Gruusias 1. oktoobril 2016:

“

Abielu on Jumala loodust kõige meeldivam asi... Kui abielupaarid kasutavad selliseid väljendeid, nagu "Vabandust, ma tegin vea!", "Kas ma võin seda teha?" või "Tänan sind selle suurepäraselt tehtud lõunasöögi eest!" - "Kas ma võin?", "Tänan sind!", "Vabandust!" - kui abielupaarid kasutavad neid väljendeid, siis abielu sujub.

”

Liturgilised otsused

Franciscus kuulutas 12. aprillil 2015 Kiriku doktoriks Nareki Gregoriuse. Ta sätestas 21. jaanuaril 2016, et Suure Neljapäeva liturgial võib vaimulik jalgu pesta igal hea tahtega isikul. Senine traditsioon lubas vaimulikul jalgu pesta vaid meestel. Ta lubas 21. novembril 2016 preestritel anda absolutsiooni aborti sooritanud naistele.

Oikumeenia

Paavst Franciscus koos Konstantinoopoli patriarhi Bartholomeos I-ga.

Budistid

Paavst keeldus detsembris 2014 kohtumast XIV dalai-laamaga.

Juudid

Franciscus kinnitas 24. oktoobril 2013, et kristlased ja juudid peaksid lõpetama üksteise diskrimineerimise. Ta kohtus 11. novembril 2013 Rooma juutide kogukonna esindajatega ja 26. mail 2014 Jeruusalemmas Iisraeli pearabidega. Ta avaldas 20. aprillil 2015 kaastunnet seoses Rooma endise pearabi Elio Toaffi surmaga. Paavst külastas 17. jaanuaril 2016 Rooma sünagoogi. Ta väitis külastuse käigus, et oli Buones Airesis elades külastanud sealset sünagoogi sageli juudi pühade ajal.

“

"Religioonidevahelises dialoogis on fundamentaalne, et me kohtume teineteisega meie Looja ees kui vennad ja õed, ja me palume Teda; ning et me tunnustame ja austame teineteist ja püüame teha koostööd."

”

Ortodoksi kirikud

Konstantinoopoli patriarh Bartholomeos I viibis 19. märtsil 2013 Franciscuse ametisse pühitsemisel Vatikanis. Ta oli esimene Konstantinoopoli patriarh, kes viibis pärast 1054 alanud skismat paavsti ametisse pühitsemisel. Paavst kohtus 25. mail 2014 Jeruusalemmas ja 29. novembril 2014 Türgis Konstantinoopoli patriarhi Bartholomeos I-ga.

Paavst tervitas 29. septembril 2013 Antiookia patriarhi Johannes X-t.

Paavst kohtus 12. veebruaril 2016 Havanna lennuväljal Moskva ja kogu Venemaa patriarhi Kirilliga, kellega kirjutati alla ühisdeklaratsioonile.

Ta kohtus 30. septembril 2016 gruusia õigeusu kiriku katoolikose Ilia II-ga.

Vanad oriendikirikud

Ta kohtus 10. mail 2013 Aleksandria patriarhi Tawadros II-ga ja saatis talle 10. mail 2015 läkituse. Ta tervitas 5. juunil 2014 kiliikia Armeenia Apostliku Kiriku katoolikost Aram I-st ja kohtus 24. juunil 2016 armeenia kiriku katoolikose Karekin II-ga. Ta kohtus 2. oktoobril 2014 Assüüria patriarhi Mar Dinkha IV-ga ja saatis tervituse uuele katoolikosele Mar Gewargis III-le.

Evangeelsed kirikud

Paavst kohtus 14. juunil 2013 Canterbury peapiiskopi Justin Welbyga. Ta ütles 22. oktoobril 2013, et katoliiklased ja luterlased peaksid vastastikku vabandama üksteisele tekitatud ebameeldivuste eest. Ta kohtus 22. jaanuaril 2015 Soome oikumeenilise delegatsiooniga. 4. mail 2015 kohtus ta Uppsala peapiiskopi Antje Jackeléniga. Ta külastas 15. novembril 2015 Rooma luteri kirikut.

Soome luteri kiriku delegatsioon viibis 18. jaanuaril 2016 Vatikanis üldaudientsil ja delegatsiooni liikmed said missal armulauda. Püha Tool täpsustas hiljem, et tegu oli eksitusega. Ta pidas 31. oktoobril 2016 Rootsis Lundi katedraalis oikumeenilise palvuse.

Muhameedlased

Paavst kohtus 26. mail 2014 Jeruusalemmas suurmuftiga.

Äärmuslased

Paavst kohtus 25. septembril 2013 Vabastusteoloogia esindaja Gustavo Gutiérreziga. Ta on vabastanud kiriklikest karistustes Vabastusteoloogia esindajaid Gustavo Gutiérrezi, Ernesto Cardenali ja Miguel d'Escoto.

Kanoniseerimised

Franciscus on pühakuks kuulutanud 830 ja õndsaks 814 isikut. 12. mail 2013 kanoniseeris ta 800 isikut, mis oli suurim hulk korraga pühakuks kuulutatud isikuid ajaloos. 13. oktoobril 2013 kuulutas ta õndsaks 502 Hispaania kodusõja märtrit, mis on suurim hulk korraga õndsaks kuulutatud isikuid ajaloos. Ta kuulutas 18. oktoobril 2015 esmakordselt ajaloos pühakuks abielupaari.

Pühakud

1. Alfonso Maria Fusco 16. oktoober 2016
2. Amato Ronconi 23. november 2014
3. Élisabeth Catez 16. oktoober 2016
4. Ema Teresa 4. september 2016
5. Émilie de Villeneuve 17. mai 2015
6. Euphrasia Eluvathingal 23. november 2014
7. Giovanni Antonio Farina 23. november 2014
8. Johannes XXIII 27. aprill 2014
9. Johannes Paulus II 27. aprill 2014
10. José Gabriel del Rosario Brochero 16. oktoober 2016
11. José Sánchez del Río 16. oktoober 2016
12. Joseph Vaz 14. jaanuar 2015
13. Junípero Serra Ferrer 23. september 2015
14. Kuriakose Chavara 23. november 2014
15. Laura Montoya Upegui 12. mai 2013
16. Lodovico Pavoni 16. oktoober 2016
17. Louis Martin ja Marie-Azélie Guérin Martin 18. oktoober 2015
18. Ludovico Palmentieri 23. november 2014
19. Manuel González García 16. oktoober 2016
20. María Guadalupe García Zavala 12. mai 2013
21. Maria Cristina Brando 17. mai 2015
22. María de la Purísima Salvat Romero 18. oktoober 2015
23. Maria Elisabetta Hesselblad 5. juuni 2016
24. Marie-Alphonsine Danil Ghaţţas 17. mai 2015
25. Maryam Bawārdī 17. mai 2015
26. Nicola Saggio 23. november 2014
27. Otranto 800 märtrit 12. mai 2013
28. Salomon Leclerq 16. oktoober 2016
29. Stanisław Papczyński 5. juuni 2016
30. Vincenzo Grossi 18. oktoober 2015

Õndsad

1. Alessandro Dordi 5. detsember 2015
2. Álvaro del Portillo 27. september 2014
3. Anton Durcovici 17. mai 2014
4. Antonio Franco 2. september 2013
5. Assunta Marchetti 25. oktoober 2014
6. Benedict Daswa 13. september 2015
7. Cristóbal de Saint Catherine Fernández de Valladolid 7. aprill 2013
8. Elisabetta Sanna 17. september 2016
9. Engelmar Unzeitig 24. september 2016
10. Fidela Oller Angelats ja tema kaaslased 5. september 2015
    1. Josefa Monrabal
    2. Facunda Margenat
11. Flaby’anūs Mykh’ayl Melkī 29. august 2015
12. Francisca de Paula de Jesus 4. mai 2013
13. Francesco Maria Greco 21. mai 2016
14. Francesco Zirano 12. oktoober 2014
15. Francisco de Paula Victor 14. november 2015
16. Frederic Tarrés Puigpelat ja tema 25 kaaslast 21. november 2015
17. Genaro Fueyo Castañón ja tema kaaslased 8. oktoober 2016
    1. Isidro Fernández
    2. Segundo Alonso González
18. Giacomo Abbondo 11. juuni 2016
19. Giovannina Franchi 20. september 2014
20. Giuseppe Girotti 26. aprill 2014
21. Giuseppe Puglisi 25. mai 2013
22. Hispaania kodusõja 552 märtrit 13. oktoober 2013
23. Irene Stefani 23. mai 2015
24. Isidore Ngei Ko Lat 24. mai 2014
25. José Antón Gómez ja tema kaaslased 29. oktoober 2016
    1. Antolín Pablos Villanueva
    2. Luis Vidaurrázaga González
    3. Rafael Alcocer Martínez
26. José Gabriel del Rosario Brochero 14. september 2013
27. Joseph Thạo Tiến ja tema kaaslased 11. detsember 2016
    1. Jean Wauthier
    2. Jean-Baptist Malo
    3. Joseph Boissel
    4. Joseph Outhany
    5. Louis Leroy
    6. Luc Sy
    7. Lucien Galan
    8. Maisam Pho Inpeng
    9. Marcel Denis
    10. Mario Borzaga
    11. Michel Coquelet
    12. Noel Tenaud
    13. Paul Thoj Xyooj
    14. René Dubroux
    15. Thomas Khampheuane
    16. Vincent L’Hénoret
28. Klara Ludwika Szczęsna 27. september 2015
29. Luigi Bordino 2. mai 2015
30. Luigi Caburlotto 16. mai 2015
31. Louis-Édouard Cestac 31. mai 2015
32. Luca Passi 13. aprill 2013
33. Luigi Novarese 11. mai 2013
34. Małgorzata Łucja Szewczyk 9. juuni 2013
35. Maria de Jesus Santocanale 12. juuni 2016
36. María Antonia de Paz Figueroa 27. august 2016
37. Maria Bolognesi 7. september 2013
38. Maria Celeste Crostarosa 18. juuni 2016
39. Maria Cristina, Savoia printsess 25. jaanuar 2014
40. María Esperanza Alhama Valera 31. mai 2014
41. Maria Teresa Casini 31. oktoober 2015
42. Maria Theresia Bonzel 10. november 2013
43. Marie-Élisabeth Turgeon 26. aprill 2015
44. Marie-Eugène Grialou 19. november 2016
45. Mario Vergara 24. mai 2014
46. Michał Tomaszek 5. detsember 2015
47. Miriam Teresa Demjanovich 4. oktoober 2014
48. Miroslav Bulešić 28. september 2013
49. Nicolò Rusca 21. aprill 2013
50. Odoardo Focherini 15. juuni 2013
51. Óscar Arnulfo Romero Galdámez 23. mai 2015
52. Paulus VI 19. oktoober 2014
53. Pedro de Asúa Mendía 1. november 2014
54. Pio Alberto Del Corona 18. september 2015
55. Pio Heredia Zubia ja tema kaaslased 3. oktoober 2015
    1. Álvaro González López
    2. Emérico Martín Rubio
    3. Ezequiel Álvaro de la Fuente
    4. Eulogio Álvarez López
    5. Francisco Delgado González
    6. Francisco de la Vega González
    7. Francisco Pastor Garrido
    8. Herminio García Pampliega
    9. Jacinto García Chicote
    10. Josep Camí y Camí
    11. Juan Bautista Ferris Llopis
    12. Julián Heredia Zubía
    13. Marcos García Rodríguez
    14. María de la Salud Baldoví Trull
    15. Robustiano Mata Ubierna
    16. Úrsula Medes Ferris
    17. Valeriano Rodríguez García
56. Rolando Rivi 5. oktoober 2013
57. Sándor Istvan 19. oktoober 2013
58. Zbigniew Adam Strzałkowski 5. detsember 2015
59. Zofia Czeska-Maciejowska 9. juuni 2013
60. Tommaso Olera 21. september 2013
61. Valentín Palencia Marquina ja tema kaaslased 23. aprill 2016
    1. Donato Rodríguez
    2. Emilio Huidobro
    3. Germán García
    4. Zacarías Cuesta
62. Vincent Prennushi ja tema kaaslased 5. november 2016
    1. Alfons Tracki
    2. Anton Muzaj
    3. Anton Zogaj
    4. Bernardin Palaj
    5. Çiprian Nikaj
    6. Daniel Dajani
    7. Dedë Malaj
    8. Dedë Plani
    9. Ejëll Deda
    10. Fran Mirakaj
    11. Frano Gjini
    12. Gaspër Sumës
    13. Giovanni Fausti
    14. Gjelosh Lulashi
    15. Gjon Pantalia
    16. Gjon Shllaku
    17. Jak Bushati
    18. Josef Markseni
    19. Josif Mihali
    20. Jul Bonati
    21. Karl Serreqi
    22. Lazër Shantoja
    23. Lekë Sirdani
    24. Luigj Prendushi
    25. Maria Tuci
    26. Marije Nikollë Tuci
    27. Marin Shkurti
    28. Mark Çuni
    29. Mark Xhani
    30. Mati Prennushi
    31. Mikel Beltoja
    32. Ndoc Suma
    33. Ndre Zadeja
    34. Pjetër Çuni
    35. Qerim Sadiku
    36. Serafin Koda
    37. Shtjefën Kurti
63. Vladimir Ghika 31. august 2013
64. Vladislav Bukovinskij 11. september 2016
65. Yun Ji-chung Paulus ja tema 123 kaaslast 16. august 2014

Uued piiskopkonnad

• 11. juuli 2013 ühendas Iraagis Zaku and Amadiyah kaldea piiskopkonnad.
• 9. oktoober 2013 Brasiilias Coari piiskopkond.
• 28. detsember 2013 Indias Sultanpeti piiskopkond.
• 18. märtsil 2014 Nigeerias Pankshini piiskopkond.
• 9. juunil 2014 Izcalli piiskopkond Mehhikos.
• 23. oktoober 2014 Sora-Cassino-Aquino-Pontecorvo piiskopkond Itaalias.
• 6. november 2014 Dodoma peapiiskopkond Tansaanias.
• 22. detsember 2014 Indias Kuzhithurai piiskopkond.
• 19. märts 2015 Mehhikos Nogalese piiskopkond.
• 20. märts 2015 Ungaris Hajdúdorogi peapiiskopkond.
• 3. detsember 2015 Venezuelas Guasdolito piiskopkond.
• 25. jaanuar 2016 San Francisco de Asís de Jutiapa piiskopkond Guatemalas.
• 15. märts 2016 Kamerunis Kumba piiskopkond.
• Ta likvideeris 11. aprillil 2016 Indias Berhampuri piiskopkonna ja rajas Rayagada piiskopkonna.
• Ta likvideeris 20. juulil 2016 Brasiilias Jalesi ja São José do Rio Preto piiskopkonnad ning moodustas Votuporanga piiskopkonna.
• 2. jaanuaril 2017 Nicaraguas Danlí piiskopkond.

Franciscus kultuuriloos

Franciscus kasutab aktiivselt sotsiaalmeediat kristliku sõnumi levitamiseks. Paavst kohtus 10. aprillil 2013 lauljanna Patti Smithiga. Ta kohtus 21. mail 2013 Juventuse jalgpalliklubi liikmetega. Mais 2013 avati Itaalias Napoli lähistel paavsti monument.

Paavst tervitas 16. juunil 2013 Harley-Davidsoni motomehi ja Polizia di Stato motoklubi liikmeid.

Paavst kohtus 13. augustil Itaalia ja Argentina jalgpalluritega. Ta kohtus 1. veebruaril 2014 jalgpalliklubi Parma FC liikmetega. Ta tunnustas 9. veebruaril 2014 taliolümpiamängude avamist Sotšis ning lootis, et need kujunevad spordi ja sõpruse peoks. Ta kohtus 28. jaanuaril 2016 Itaalia rahvusliku bioeetika komitee esindajatega.

Daniele Luchetti 2015 linastunud filmis "Chiamatemi Francesco" kehastasid paavsti näitlejad Rodrigo de la Serna ja Sergio Hernández. Pablo Bossi 2015 linastunud filmis "Francisco – El Padre Jorge" kehastas paavsti näitleja Darío Grandinetti. Itaalia helilooja Ennio Morricone komponeeris paavsti auks missa. Helilooja Ludger Stühlmeyer pühendas paavstile oma kooriseade.

Tervis

Bergoglio põdes 21-aastaselt rasket kopsupõletikku, mille tagajärjel eemaldati tal parema kopsu ülasagar. Ta jättis 25. veebruaril 2016 külmetuse tõttu ära planeeritud kohtumised.

Franciscus ja Eesti

Eesti president Toomas Hendrik Ilves õnnitles Franciscust tema ametisse asumise puhul ja kutsus ta visiidile Eestisse. Peaminister Andrus Ansip osales 19. märtsil 2013 Franciscuse ametisse pühitsemisel ja vestles temaga hiljem. Franciscus määras 22. märtsil 2014 uueks nuntsiuseks Eestis peapiiskop Pedro López Quintana. Piiskop Philippe Jourdan kohtus ad Limina visiidi käigus 11. juunil 2015 paavstiga. Paavst õnnitles 80. juubeli puhul Arvo Pärti. Preester Pedro Cervio kinkis 19. oktoobril 2015 paavstile Tallinna Peeter-Pauli katedraali koguduse pühapäevakooli laste foto. Paavst tervitas 5. juunil 2016 Püha Peetruse väljakule kogunenud Eesti palverändureid.

Tunnustused

• Karl Suure auhind 2016
• Aacheni auhind 2016

Publikatsioonid

• Jorge Mario Bergoglio (1982). Meditaciones para religiosos. OCLC 644781822. 
• Jorge Mario Bergoglio (1986). Reflexiones sobre la vida apostólica. OCLC 36380521. 
• Jorge Mario Bergoglio (1992). Reflexiones en esperanza. Buenos Aires: Ediciones Universidad del Salvador. pp. pp. 351. 
• Jorge Mario Bergoglio, toim. (1998). Diálogos entre Juan Pablo II y Fidel Castro. Buenos Aires: Ciudad Argentina. pp. pp. 144. ISBN 978-987-507-074-5. 
• Jorge Mario Bergoglio (2001). Hambre y sed de justicia. Desafíos del Evangelio para nuestra patria. Buenos Aires: Editorial Claretiana. pp. pp. 96. ISBN 978-950-512-427-5. 
• Jorge Mario Bergoglio (2003). Educar exigencia y pasión. Desafíos para educadores cristianos. Buenos Aires: Editorial Claretiana. pp. pp. 192. ISBN 978-950-512-457-2. 
• Jorge Mario Bergoglio (2004). Ponerse la patria al hombro. Buenos Aires: Editorial Claretiana. pp. pp. 144. ISBN 978-950-512-558-6. 
• Jorge Mario Bergoglio (2005). Corrupción y pecado. Algunas reflexiones en torno al tema de la corrupción. Buenos Aires: Editorial Claretiana. pp. pp. 48. ISBN 978-950-512-572-2. 
• Jorge Mario Bergoglio (2005). La nación por construir. Utopía, pensamiento y compromiso. Buenos Aires: Editorial Claretiana. pp. pp. 80. ISBN 978-950-512-546-3. 
• Jorge Mario Bergoglio (2006). Sobre la acusación de sí mismo. Buenos Aires: Editorial Claretiana. pp. pp. 48. ISBN 978-950-512-549-4. 
• Jorge Mario Bergoglio (2007). El verdadero poder es el servicio. Buenos Aires: Editorial Claretiana. pp. pp. 368. ISBN 978-950-512-628-6. 
• Jorge Mario Bergoglio (2009). Las deudas sociales de nuestro tiempo. Buenos Aires: Ciudad Argentina. pp. pp. 16. ISBN 978-987-507-346-3. 
• Jorge Mario Bergoglio (2010). Educar, elegir la vida. Propuestas para tiempos difíciles. Buenos Aires: Editorial Claretiana. pp. pp. 176. ISBN 978-950-512-541-8. 
• Jorge Mario Bergoglio (2010). Reflexiones sobre solidaridad y desarrollo. Buenos Aires: Ciudad Argentina. pp. pp. 18. ISBN 978-987-507-352-4. 
• Jorge Mario Bergoglio; Abraham Skorka (2010). Sobre el cielo y la tierra. Buenos Aires: Editorial Sudamericana. pp. pp. 224. ISBN 978-950-07-3293-2. 
• Jorge Mario Bergoglio (2012). Mente abierta, corazón creyente. Buenos Aires: Editorial Claretiana. pp. pp. 240. ISBN 978-950-512-778-8. 
• Jorge Mario Bergoglio. Rehabilitación de la política y compromiso cristiano. pp. pp. 48. ISBN 978-987-24178-0-2. 

Kirjandus

• John L. Allen, Jr, "Papabile of the Day: The Men Who Could Be Pope" National Catholic Reporter (Feb.-Mar. 2013)
• Giacomo Galeazzi, "Pope Francis takes over Vatican's top secret dossiers: Fr. Georg has the task of guiding Bergoglio in his journey through the Vatican's secrets" La Stampa: Vatican Insider (17. märts 2013)
• Andrea Tornielli: "The Name of God is Mercy". Bluebird Books for Life, London, 2016. Eesti keeles: "Jumala nimi on Halastus". Kirjastus Gallus, 2016.

Välislingid

• Vatikani kodulehekülg (inglise keeles)
• Ametlik elulugu (itaalia keeles)
• Paavst Franciscus saidil catholic-hierarchy.org (inglise keeles) vaadatud 2013-03-14
• Elulugu. (inglise keeles)
• 2013. aasta konklaav.
• Angelused.
• Franciscuse määratud kardinalid.
• Pühakud ja õndsad. (inglise keeles)
• Katoliku piiskopkonnad. (inglise keeles)
• "Pope Francis the humble: Cardinal Jorge Mario Bergoglio becomes first pontiff from the Americas" The Telegraph, 13. märts 2013. Teavitus paavsti valimise kohta ja vastvalitud paavsti tervitus 13. märtsil, tekst (inglise keeles) ja video (itaalia keeles, ingliskeelsed subtiitrid).
• Franciscuse esimene avalik esinemine 13. märtsil 2013 YouTube, 14' 19''

Eelnev: Benedictus XVI

Paavst 2013–

Järgnev: –

Roomakatoliku kiriku paavstid

1.–4. sajand: Peetrus · Linus · Anacletus I · Clemens I · Evaristus · Aleksander I · Sixtus I · Telesphorus · Hyginus · Pius I · Anicetus · Soter · Eleutherus · Victor I · Zephyrinus · Calixtus I · Urbanus I · Pontianus · Anterus · Fabianus · Cornelius · Lucius I · Stephanus I · Sixtus II · Dionysius · Felix I · Eutychianus · Caius · Marcellinus · Marcellus I · Eusebius · Miltiades · Silvester I · Marcus · Julius I · Liberius · Damasus I · Siricius · Anastasius I

5.–8. sajand: Innocentius I · Zosimus · Bonifatius I · Coelestinus I · Sixtus III · Leo I Suur · Hilarius · Simplicius · Felix III · Gelasius I · Anastasius II · Symmachus · Hormisdas · Johannes I · Felix IV · Bonifatius II · Johannes II · Agapetus I · Silverius · Vigilius · Pelagius I · Johannes III · Benedictus I · Pelagius II · Gregorius I Suur · Sabinianus · Bonifatius III · Bonifatius IV · Adeodatus I · Bonifatius V · Honorius I · Severinus · Johannes IV · Theodorus I · Martinus I · Eugenius I · Vitalianus · Adeodatus II · Donus · Agatho · Leo II · Benedictus II · Johannes V · Conon · Sergius I · Johannes VI · Johannes VII · Sisinnius · Constantinus · Gregorius II · Gregorius III · Zacharias · Stephanus II · Paulus I · Stephanus III · Hadrianus I · Leo III

9.–12. sajand: Stephanus IV · Paschalis I · Eugenius II · Valentinus · Gregorius IV · Sergius II · Leo IV · Benedictus III · Nicolaus I · Hadrianus II · Johannes VIII · Marinus I · Hadrianus III · Stephanus V · Formosus · Bonifatius VI · Stephanus VI · Romanus · Theodorus II · Johannes IX · Benedictus IV · Leo V · Sergius III · Anastasius III · Lando · Johannes X · Leo VI · Stephanus VII · Johannes XI  · Leo VII · Stephanus VIII  · Marinus II · Agapetus II · Johannes XII · Leo VIII · Benedictus V · Leo VIII · Johannes XIII · Benedictus VI · Benedictus VII · Johannes XIV · Johannes XV · Gregorius V · Silvester II · Johannes XVII · Johannes XVIII · Sergius IV · Benedictus VIII · Johannes XIX · Benedictus IX · Silvester III · Benedictus IX · Gregorius VI · Clemens II · Benedictus IX · Damasus II · Leo IX · Victor II · Stephanus IX · Nicolaus II  · Aleksander II · Gregorius VII · Victor III · Urbanus II · Paschalis II · Gelasius II · Calixtus II · Honorius II · Innocentius II · Coelestinus II · Lucius II · Eugenius III · Anastasius IV · Hadrianus IV · Aleksander III · Lucius III · Urbanus III · Gregorius VIII · Clemens III · Coelestinus III · Innocentius III

13.–16. sajand: Honorius III · Gregorius IX · Coelestinus IV · Innocentius IV · Aleksander IV · Urbanus IV · Clemens IV · interregnum · Gregorius X · Innocentius V · Hadrianus V · Johannes XXI · Nicolaus III · Martinus IV · Honorius IV · Nicolaus IV · interregnum · Coelestinus V · Bonifatius VIII · Benedictus XI · Clemens V · interregnum · Johannes XXII · Benedictus XII · Clemens VI · Innocentius VI · Urbanus V · Gregorius XI · Urbanus VI · Bonifatius IX · Innocentius VII · Gregorius XII · interregnum · Martinus V · Eugenius IV · Nicolaus V · Calixtus III · Pius II · Paulus II · Sixtus IV · Innocentius VIII · Aleksander VI · Pius III · Julius II · Leo X · Hadrianus VI · Clemens VII · Paulus III · Julius III · Marcellus II · Paulus IV · Pius IV · Pius V · Gregorius XIII · Sixtus V · Urbanus VII · Gregorius XIV · Innocentius IX · Clemens VIII

17.–20. sajand: Leo XI · Paulus V · Gregorius XV · Urbanus VIII · Innocentius X · Aleksander VII · Clemens IX · Clemens X · Innocentius XI · Aleksander VIII · Innocentius XII · Clemens XI · Innocentius XIII · Benedictus XIII · Clemens XII · Benedictus XIV · Clemens XIII · Clemens XIV · Pius VI · Pius VII · Leo XII · Pius VIII · Gregorius XVI · Pius IX · Leo XIII · Pius X · Benedictus XV · Pius XI · Pius XII · Johannes XXIII · Paulus VI · Johannes Paulus I · Johannes Paulus II

21. sajand: Benedictus XVI · Franciscus

{{{päis}}}

{{{sisu}}}