Joseph Goebbels
Paul Joseph Goebbels (29. oktoober 1897 Rheydt (tänapäeval Mönchengladbachi linnaosa) – 1. mai 1945 Berliin) oli Saksamaa poliitik, üks Adolf Hitleri lähimaid kaastöölisi, üks Kolmanda Riigi mõjukamaid ja tuntumaid poliitikuid.
Erilise tähtsuse omandas ta juba Weimari vabariigi ajal Berlin-Brandenburgi Gauleiter'ina ja NSDAP riigipropagandajuhatajana, Teise maailmasõja viimaste kuude ajal "totaalse sõjapanuse peavolinikuna" (Generalbevollmächtigter für den totalen Kriegseinsatz), eelkõige aga rahvavalgustuse ja propaganda riigiministrina 1933–1945. Goebbels, kes oli ka Riigikultuurikoja (Reichskulturkammer) president, andis iga päev ajakirjandusele juhendeid, valitsedes pärast massimeedia tasalülitamist Saksamaa vaimu- ja kultuurielu üle.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Goebbels oli lühikest kasvu ja nõrga tervisega, mistõttu ta ei saanud vabatahtlikuna osaleda Esimeses maailmasõjas. Nii asus ta tegelema intellektuaalsete aladega, saades 1921. aastal filosoofiadoktori kraadi. 1924. aastal astus ta natsionaalsotsialistlikku parteisse (NSDAP) ning sai seal peagi üheks juhtliikmeks. Lisaks kirjanduslikule andele oli ta äärmiselt tahtejõuline ning osav manipuleerija, seetõttu oli ta ka üks partei peaideolooge ning kõnemehi. Erinevalt mitmest teisest Hitleri kaaskondlasest (Hermann Göring, Heinrich Himmler) jäi ta füürerile lõpuni ustavaks, sest uskus fanaatiliselt natside poliitika õigsusse ning oli üks äärmuslikumaid antisemiite.
1933. aastal, kui natsid võimule said, sai Goebbelsist propagandaminister. Ta asus kohe juutidega võitlema intellektuaalsel pinnal, korraldades raamatute põletamisi ning kavandades teisi nendevastaseid aktsioone, mis kulmineerusid 1938. aastal kristalliööga. Samuti muutus tema retoorika aasta-aastalt sõjakamaks, valmistades sakslasi ette suureks konfliktiks. Teise maailmasõja ajal püüdis Goebbels kõigi vahenditega mõjutada sakslasi natsionaalsotsialistide poliitikat ja sõjaohvreid aktsepteerima, kuulutades 1943. aasta veebruaris, kui sõda pöördus Saksamaa kahjuks, välja totaalse sõja. Goebbelsi retoorika jäi äärmiselt populistlikuks ning lõplikku võitu kuulutavaks kuni lõpuni, mil tegelikult enam mingiks edukaks lahenduseks lootust polnud. 22. aprillil 1945 asus Goebbels koos naise ja lastega Hitleri punkrisse Berliinis ning julgustas füürerit kuni lõpuni pealinna jääma. Teised natsiladviku liikmed lahkusid Berliinist, püüdes end päästa, kuid Goebbels ja Martin Bormann jäid ka aprilli lõpus Hitleri juurde, otsustades oma ideoloogia nimel surra. 30. aprillil, kui Hitler sooritas enesetapu, sai Goebbelsist riigikantsler. Sel kohal oli ta aga vaid ühe päeva, sest olukorra lootusetus sundis teda 1. mail enesetappu tegema. Tema naine Magda Goebbels mürgitas enne seda nende kuus last ning läks seejärel koos mehega vabasurma.
| Eelnev: Adolf Hitler |
Saksamaa riigikantsler 30. aprill – 1. mai 1945 |
Järgnev: Johann Ludwig Schwerin von Krosigk |
.svg){kind=small}
Adolf Hitler (Kantsler & Führer, NSDAP) | Franz von Papen (parteitu) | Konstantin von Neurath (parteitu → NSDAP) | Joachim von Ribbentrop (NSDAP) | Wilhelm Frick (NSDAP) | Heinrich Himmler (NSDAP) | Johann Ludwig Schwerin von Krosigk (parteitu) | Alfred Hugenberg (DNVP) | Kurt Schmitt (NSDAP) | Hjalmar Schacht (parteitu) | Hermann Göring (NSDAP) | Walther Funk (NSDAP) | Franz Seldte (DVP → NSDAP) | Franz Gürtner (DNVP) | Franz Schlegelberger (NSDAP) | Otto Georg Thierack (NSDAP) | Werner von Blomberg (parteitu) | Wilhelm Keitel (parteitu) | Freiherr von Eltz-Rübenach (parteitu) | Julius Heinrich Dorpmüller (NSDAP) | Wilhelm Ohnesorge (NSDAP) | R. Walther Darré (NSDAP) | Herbert Backe (NSDAP) | Joseph Goebbels (NSDAP) | Bernhard Rust (NSDAP) | Fritz Todt (NSDAP) | Albert Speer (NSDAP) | Alfred Rosenberg (NSDAP) | Hanns Kerrl (NSDAP) | Hermann Muhs (NSDAP) | Otto Meißner (parteitu) | Hans Lammers (NSDAP) | Martin Bormann (NSDAP) | Karl Hermann Frank (NSDAP) Rudolf Heß* (NSDAP) | Ernst Röhm** (NSDAP)
* Lendas mais 1941 Inglismaale ning vangistati seal.
** Hukati 1934.
NSDAP - Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei
