Inimene

Inimene
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Klass: Imetajad Mammalia Selts: Esikloomalised Primates Ülemsugukond: Hominoidea Sugukond: Inimlased Hominidae Alamsugukond: Homininae Triibus: Hominini Alamtriibus: Hominina Perekond: Inimene Homo Liik: Inimene Homo sapiens Alamliik: Homo sapiens sapiens
Ladinakeelne nimetus
Homo sapiens sapiens Linné, 1758

Inimene kõige üldisemas tähenduses on liigi Homo sapiens ('tark inimene') esindaja. Liigina on teda eesti keeles nimetatud ka nüüdisinimeseks ehk pärisinimeseks. Tänapäeval elab Maal selle liigi alamliik Homo sapiens sapiens ('nüüdisinimene').

Inimesele on iseloomulik püstine kõnd, käte kasutamine, tööriistade valmistamine ja kasutamine, artikuleeritud kõne ning arenenud mõistus. Teistest hominiididest ehk inimlastest erineb inimene lünkadeta hambaridade, vähese karvkatte, arenenud lõuatsi ja paljude teiste tunnuste poolest.

Nüüdisinimeste kõige varasemad eellased elasid Maal juba vähemalt 300 000 aastat tagasi.

Inimesi on väliste tunnuste alusel jaotatud rassideks, kuid seda jaotust on ka vaidlustatud.

Inimesele iseloomulikud tunnused

Suur aju, millel on hästi arenenud ajukoor. Püsisoojane ehk endotermne, st organism saab soojust keha sisemisest soojusproduktsioonist. Kahel jalal liikumine. Aeglane individuaalne areng. Järglased vajavad hoolitsust pikka aega. Puudub innaaeg. On iseloomulik mittesesoonne sigimine. Segatoiduline. Toitu töödeldakse enne tarvitamist. Artikuleeritud kõne, mõtlemine, mille tõttu on teadlik enesest ja ennast ümbritsevast maailmast, selle ehitusest, siseelust ja loogikast. Võimeline õppima ja arenema. Kultuuriline käitumine. Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele. Oskab valetada ja valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid.

Inimese kui imetaja iseloomulikud tunnused

* Gaasivahetus kopsudes.

* Süda on 4-osaline.

* Esineb suur ehk kehavereringe ja väike ehk kopsuvereringe.

* Toiduainete peenestamine, toitainete lõhustamine, toitainete imendumine seedetraktis.

* Pidev energiavajadus.

* Rakuhingamisel toimub lõhustumissaaduste dissimilatsioon energia saamiseks.

* Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel.

* Organismis on stabiilne sisekeskkond ja püsiv temperatuur.

* Toimub pidev termoregulatsioon ning organismi talitluste ja homöostaasi neuraalne ja homoraalne regulatsioon.

* Biosünteesiprotsesside käigus kehaomaste ainete valmistamine.

* Jääkainete (uriini) eritusprotsessid neerudes.

* Info saamine väliskeskkonnast meeleelundite vahendusel.

* Ajutegevus.

* Kõrgem närvitalitlus.

* Inimene organism on kui isereguleeruv süsteem.

* Organism on terviklik süsteem- kõik elundkonnad on omavahel seotud.

* Organismi talitlused toimuvad rütmiliselt. Organismisisene bioloogiline kell sünkroonib elundkondade talitlust ööpäeva rütmiga.

* Keskmine inimene on 1,5–1,8 m pikk, kuigi see võib olenevalt kohast väga palju varieeruda. Keskmine emane ehk naissoost inimene kaalub 54–64 kilogrammi ja isane ehk meessoost 76–83 kg.

Inimese embrüo, 10 mm pikkusena

Inimese arvukus

 Pikemalt artiklis Rahvastik.

31. oktoobril 2011 ületas inimeste arv Maal 7 miljardit.

Vaata ka

• Organismi funktsioonid
• Organismi struktuurid
• Inimese evolutsioon
• Inimese genoom
• Antropoloogia
• Humanism
• Üliinimene
• Inimkeha

Välislingid

• Inimese evolutsiooni vanad ja uued probleemid
• Maailma elanikkonna loendur – sünnid, surmad, neto, reaalajas, päeva ja aasta lõikes; vaadatud 2012-06-01

0v · a · r0Inimese evolutsioon