Valgevene

Valgevene Vabariik valgevene Рэспубліка Беларусь * Respublika Biełaruś * (Respublika Belaruss) vene Республика Беларусь (Respublika Belaruss)
Valgevene lipp Valgevene vapp
Riigihümn	My biełarusy
Pealinn	Minsk
Pindala	207 595 km²
Ametlikud keeled	valgevene, vene
Rahvaarv	9 504 700 (2017)
President	Alaksandr Łukašenka
Peaminister	Andrej Kabiakoŭ
Rahaühik	rubla (BYN)
Ajavöönd	Ida-Euroopa aeg
Tippdomeen	.by
ROK-i kood	BLR
Telefonikood	375

Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas. Piirneb Venemaa Föderatsiooni (Pihkva, Brjanski, Smolenski oblastite), Ukraina, Poola, Leedu ja Lätiga.

Loodus

 Pikemalt artiklis Valgevene järved.

Valdav osa Valgevene pindalast on madal, 110–200 meetri kõrgune tasandik. Idast läände kulgeb Valgevene kõrgustik. Valgevene kõrgeim tipp on 345 meetri kõrgune Dziaržynskaja mägi.

Metsaga on kaetud 41% Valgevene pindalast.

Valgevene on üks vähestest riikidest, kus euroopa piison looduses vabalt elab.

Riik

President on 1994. aastast alates Alaksandr Łukašenka, peaminister on detsembrist 2014 Andrej Kabiakoŭ.

Valgevene Rahvavabariigi president eksiilis on Ivonka Surviłła.

Haldusjaotus

Valgevene jaguneb oblastiteks (вобласць / voblasć). Lisaks on pealinnal eristaatus.

pealinn

• Minsk (Мiнск)

oblastid

• Bresti oblast (Брэсцкая вобласць)
• Homieli oblast (Гомельская вобласць, Gomeli oblast)
• Hrodna oblast (Гродзенская вобласць, Grodna oblast)
• Mahiloŭ oblast (Магілёўская вобласць, Magiljovi oblast)
• Minski oblast (Мінская вобласць, Minski oblast)
• Viciebski oblast (Віцебская вобласць, Vitsebski oblast)

Oblastid jagunevad rajoonideks (раён) ja need omakorda külanõukogudeks.

Vicěbski oblast Minski oblast Mahiľoŭ oblast Hrodna oblast Homěľi oblast Bresti oblast Minsk

Riigikaitse

Valgevene riigikaitse aluseks on maavägede 2 armeekorpust, Läänepiirkonnas, staap Hrodnas ja Loodepiirkonas, staap Barysaŭs, lisaks regulaarvägedele on Valgevene kaitsejõudude koosseisus ka territoriaalsed kaitseväed, mis on relvajõudude reserviks, mis mobiliseeritakse sõja alguses.

Sisejulgeolek

Valgevene sisejulgeolekut tagavad asutused on: Valgevene Julgeolekunõukogu, Valgevene Vabariigi Riiklik Julgeoleku Komitee, Riiklik Majanduskuritegude Uurimiskomitee, Riigikaitse Peavalitsuse Presidendi Julgeolekuteenistus ja Valgevene Siseministeeriumi riigi juhtkonna valveteenistus ("Ахова"). Valgevene Tollikomitee, Riigikontrollikomitee ja Riiklik Piirivalvekomitee.

Rahvastik

2007. aasta 1. juuli seisuga oli Statistika- ja Analüüsiministeeriumi andmetel rahvaarv 9 698 100 inimest.

2009. aasta rahvaloenduse andmeil oli Valgevene rahvaarv 14. oktoobri seisuga 9 503 807 inimest. Valgevenelased moodustasid elanikest 83,7%, venelasi oli 8,3%, poolakaid 3,1%, ukrainlasi 1,7% ja juute 0,1%.

Suuremad linnad

• Minsk
• Brest
• Homiel
• Hrodna
• Mahiloŭ
• Viciebsk

Ajalugu

 Pikemalt artiklis Valgevene ajalugu.

• Must-Vene
• Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik
• Valgevene Rahvavabariik
• Valgevene valitsejad

Majandus

Suurem osa riigi majandusest on riigi kontrolli all. 51,2% Valgevene töötajatest töötab riigisektoris, 47,4% eraettevõtetes (neist 5,7% välisosalusega ettevõtetes) ja 1,4% välisettevõtetes. Valgevene sõltub Venemaast mitme impordiartikli osas, sealhulgas naftatooted.

2006. aastal oli Valgevene põhikaubanduspartneriks Venemaa, mille arvele langes ligi pool väliskaubanduse käibest. Euroopa Liidu arvele langes umbes 1/3 väliskaubandusest.

Tööstustoodangust moodustavad olulise osa traktorid ja muud põllumajandusmasinad, mootorrattad, veoautod, kodumasinad, väetised ja tekstiilid.

Enne 2016. aasta juulit oli Valgevenes käibel Valgevene rubla (BYR), mis võeti kasutusele mais 1992. 23. mail 2011 devalveeriti Valgevene rubla 56% USA dollari suhtes. 1. juunil 2011 palus riik Rahvusvaheliselt Valuutafondilt päästepaketti. 2011. aastal oli riigis inflatsioon 109%.

Keskmine palk oli 2012. aasta mais 3,559 miljonit Valgevene rubla (umbes 350 eurot).

Alates 1. juulist 2016 on Valgevenes on uus valuuta, mida nimetati ka Valgevene rublaks (BYN). Sedasi Valgevene Vabariigi Rahvuspank korraldas denominatsiooni: 1 BYN (uus valgevene rubla) = 10 000 BYR (vana valgevene rubla). Raharinglusse lastud olid 2009. aastaga dateeritud kopikased ja rublased mündid (1 капейка - 2 рублі) ning rublased kupüürid (5 рублёў – 500 рублёў). Need mündid on esimesed mündid iseseisva Valgevene Vabariigi rahakäibes. Vanad pangatähed jäid käibele ja olid paralleelses ringluses kuni 31. detsembrini 2016. Ajavahemikus 01.01.2017–31.12.2019 saab vahetada vanu rublasid uuteks Valgevene Vabariigi Rahvuspangas, kõikides Valgevene pankades ning muudes krediidi- ja finantsorganisatsioonides ilma summas kitsendusteta ega komisjonitasuta. Alates 1. jaanuarist 2020 saab vahetada ainult Valgevene Vabariigi Rahvuspangas kahe aasta jooksul.

Kultuur

• Valgevene keel
• Valgevene kirjandus
• Valgevene muusika

Vaata ka

• Valgevene Rahvavabariik
• Litviinid
• 2006. aasta Valgevene presidendivalimised
• Valgevene kõrgustik
• Valgevene jalgpallikoondis
• Valgevene 2014. aasta taliolümpiamängudel
• Eestlased Valgevenes

Välislingid

• http://www.president.gov.by/
• http://www.belarus-misc.org/
• http://www.belarusguide.com/
• Valgevene militaarvappe
• Valgevene linnade heraldika
• http://www.bie.ee/
• Valgevene rahvarõivad
• Jaanus Piirsalu: Nõukogude elu mureneb Valgevenes, aga siiski visalt: takistajaks on hirm, Eesti Päevaleht, 4. oktoober 2008
• Inga-Gretel Linkgreim. Eesti avab suursaatkonna Valgevenes ERR, 29. jaanuar 2009
• Ryhor Astapenia. Belarus is no longer 'Europe's last dictatorship'. Theguardian.com. 12. september 2014.
• Ilenna Oja. Kartuli- ja puhtuse­armastajate maa – Valgevene, Eesti Ekspress, 26. juuli 2017

Sõltumatute Riikide Ühenduse riigid

Armeenia | Aserbaidžaan | Kasahstan | Kõrgõzstan | Moldova | Tadžikistan | Usbekistan | Valgevene | Venemaa
Assotsieerunud vaatleja: Türkmenistan

Euroopa maad

Iseseisvad riigid: Albaania | Andorra | Armeenia¹  | Aserbaidžaan¹ | Austria | Belgia | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia¹ | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasahstan² | Kosovo | Kreeka | Küpros¹ | Leedu | Liechtenstein | Luksemburg | Läti | Makedoonia | Malta | Moldova | Monaco | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | San Marino | Serbia | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Šveits | Taani | Tšehhi | Türgi² | Ukraina | Ungari | Valgevene | Vatikan | Venemaa²

 Sõltuvad alad: Ahvenamaa | Akrotiri ja Dhekelia¹ | Gibraltar | Guernsey | Fääri saared | Jan Mayen | Jersey | Man | Svalbard

 Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia¹ | Lõuna-Osseetia¹ | Põhja-Küpros¹ | Transnistria

¹ loodusgeograafiliselt asub Aasias       ² suurem osa territooriumist Aasias

 Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad